Motivatsioon, inspiratsioon ja eneseabi | Peebu Sahver

Värsked mõtted peale Sisemist Võitu

Kohtusin üleeile Kopenhaageni lennukis Kulvo Pendrat. Ta on plastvaludetailide Blahds Eesti tegevjuht. Blahds teeb detaile näiteks autotootjale Saab. Kulvo osales koos 27 teise inimesega 2.-5. juuni Sisemise Võidu koolitusel. Enne seda on ta osalenud Saavutama Õppimisel, koolitusel Juhist Treeneriks, meie uues müügijuhtimise programmis ja veel mõnel lühemal koolitusel. Tegu on tubli ja tegusa eesti mehega, kes pigem teeb kui räägib. Ja mida teeb, seda teeb korralikult.

VAATA KULVO JA TEISTE JUTTU KA VIDEOST!

Juuni 2010 Sisemine Võit – kellele seda koolitust soovitad ja mis oli Sinu suurim võit? from Vain&Partnerid on Vimeo.

Kulvo iseloomustas Sisemist Võitu võrdluses mõnede meie muude koolitustega nii: „Kui Saavutama Õppimine ja „Müügiplaan 2010“ õpetavad Sind endale (sümboolset) suurt puupulka tagumikku pistma, endale suuri eesmärke valima ning siis esmaspäeva hommikul kell 7:59 agaralt eesmärkidele nende saavutamise nimel „molli andma“ ning kõikvõimalikke (ise enda teele tekitatud) raskusi ületama, siis Sisemine Võit aitab muudmoodi. See õpetab seda pulka tagant välja võtma, kogu ebavajalikku paska endast välja laskma ning pärast seda hoopis kergema vaevaga ja suurema naudinguga läbi elu ja argipäeva edasi liikuma. Ja usutavasti saan ma seejuures oma asjadena veel pareminigi hakkama kui enne. Elame näeme.“
Küsisin Kulvot lennujaamas kohates, kuidas tal 2 nädalat peale Sisemist Võitu elu-olu on. „Hea“, ütles ta napilt. „Asjad, mis varasemalt oleksid kindlasti ärritust või ärevust esile kutsunud, ei põhjusta seda mitte. Loomulikult astud teinekord ikka ja jälle mõnda harjumuspärasesse negatiivsesse käitumismustrisse, kuid nüüd märkan seda kiirest ning saab asjal ka kiiresti sabast. Nii ei riku ma oma tuju ega päeva nagu seni suht tavaline oli.“

Kulvo jutt tõi mulle meelde asjaolu, mida ma Sisemist Võitu (juba mitu aastat tagasi) kavandades mõtlesin, kuid mida pole ammu jutus ega kirjas välja tuua osanud. See koolitus õpetab tõepoolest seda, kuidas elamise (ja ka eesmärkide saavutamise) protsessi paremini kogeda ja nautida. Sest mitte ainult sihtpunkti välja jõudmine pole tähtis, vaid on siililegi selge, et loeb (ja tihti enamgi), milline on teekond ja selle kvaliteet.

See Sisemine Võit kulges veidi teisiti, kui märtsi oma. (Kirjutasin sellest mõni aeg tagasi siin Sahvris pealkirja Väike Ime all). Koolitus oli kuidagi tõsisem, intensiivsem, ka raskem. Üks mu sõber ja sõjaväekaaslane lahkus peale esimest päeva. Paljud ei leidnud tükk aega oma tähtsatele küsimustele vastuseid, osad ei leidnud ka probleeme, millega tegeleda. (Võib-ju loota, et neid ehk polegi, kuid tõesem on siiski see, et nad on end väga hästi ära peitnud). Kolmanda päeva õhtul oli peale meditatsiooni saalis palju tõsiseid nägusid, mikrofoni ulatati käest kätte ilma, et sinna midagi väga öelda oleks tahetud.

Ja siiski jõudsime neljanda päeva lõpuks ikkagi võiduni. Kui 2-3 inimest välja arvata, siis said kõik selle (ja enamik sai veel muud ja parematki), mille pärast koolitusele tuldud sai. See on üks imelik koolitus – enamiku jaoks selgub, et põhjuse asemel, miks arvati olevat vajalik koolitusele tulla, on peidus paar veelgi tähtsamat põhjust.

Huvitav seik toimus Andrus Pihkvaga, kes pidi perekondlikel põhjustel kolmanda päeva lõpus lahkuma. Nimelt sai ta abikaasalt teate, et naise isa, kes pikalt juba kannatas, hakkab kohe-kohe siit ilmast lahkuma. Andrus kirjutas ja rääkis mulle nädal hiljem, kuidas tal olla olnud jube kahju lahkuda. Ning kuidas järgmise päeva pärastlõunal saatuslik sündmus siiski toimus ning kuidas tema kohalviibimine täiesti hädavajalikuks osutus. Olime kolmanda päeva õhtul just tegelenud kaotuse teemaga ning väga raskete emotsioonide läbi töötamisega. Andrus ütles, et (kuna olin koolitusel seda näidet kasutanud) sattuski sarnaselt filmi Suvi stseenile „teooriast praktikasse“ – meenutades Tootsi-Kiire kivide veeretamist. Tal õnnestus enda ja teiste tundeid hoida ja „konteinerdada“, nende eest ära jooksmata. Tal õnnestus teistele toeks olla ja oma 4 naise (ämm, abikaasa ja 2 tütart) seltsis ilmasambaks jääda ning teisi sellega toetada. Loodan, et Andrus kirjutab mõni päev oma läbielatust ka ise foorumisse.

Koolituseks valmistudes märkasin, et seekordsetel osalejatel oli 3 mitut inimest läbivat teemat – liigne pisiasjade peale ärritumine, vastu enda tahtmist kompromissile minek (ja suutmatus ei öelda) ning lähedase kaotus. Usun, et Sisemine Võit tegeleb kahe teemaga iseenesestki. Kartsin, et ei suutnud kolmanda teema osas kõigile abivajajatele tuge anda (ning küllap oligi see nii), kuid Andruse jutt rahustas ja lohutas mind üksjagu.

Huvitav oli lugeda inimeste TAGASISIDET, mida nad vahetult koolituse lõppedes kirja panid.

Küsisin, kas nad said koolituselt, seda ja nii palju, kui saama tulid. Väga levinud vastus oli, et saadi HOOPIS MIDAGI MUUD ja HÄMMASTAVALT PALJU ROHKEM, kui saada loodeti. Mäletan, et ka peale märtsi koolitust ütles mitut inimest, et väga tore, et te koolituse eest PEALE KOOLITUST ja osaleja TEGELIKU RAHULOLU järgi raha ei küsi. Muidu tekiks tõsine kimbatus ja kiusatus tegelikust hinnast hoopis rohkem maksta.

Mis siis veel?

Keskmine koolitusega rahulolu 5 palli skaalal oli (traditsiooniliselt) 4,89 – ehk 22-st ankeedi täitnud inimesest olid väga rahul 19. Ülejäänud 3 olid lihtsalt rahul. Kõik peale 2 inimese märkisid, et nad soovitavad koolitust kindlasti mõnele oma lähedasele, kolleegile või pereliikmele. Muide – Kulvo, kellest algul kirjutasin, oli oma firmast juba kolmas inimene. Temaga koos lendas kolleeg, kes plaanib (siis neljandana sellest firmast) detsembri Sisemisele Võidule tulemist.

Küsisin, kas tegid tulles õige otsuse ja palusin vastust ka põhjendada. Osad vastustest on siin:
• Otsus oli õige. Avastasin, taasavastasin, lasin lahti ning leidsin sõlmkohti, mis tõstavad mu inimeseks olemise kogemuse uuele alusele. Tõsiselt ka 
• Jah, ma olen nüüd rahulikum, kuna ma ise tekitasin endale probleeme, aga nüüd tean, kuidas seda vältida saab.
• Jah. Sain oma seni suht mõttetuna tundunud elule mõtte. Pidades end seni pigem õnnetuks inimeseks, selgus, et olen hoopis vägagi õnnelik inimene.
• Teadsin, et otsus oli õige pärast meie kõnet ja kohapeal sain sellele kinnituse ja lisaks veel „kingituse“, sest sain enam, kui ootasin.
• Absoluutselt õige otsuse. Sain tunduvalt rohkem ja võimsamalt, kui olin oodata osanud.
• Otsus oli absoluutselt õige, sain vaadata oma sisemaailma ja enda jaoks lahti mõtestada välis- ja sisemaailma mustreid.
• Õige. Tunnen rõõmu praegusest hetkest „õnnelik siin ja kohe“ – uus moto minule.
• Kindlasti. Tulin lahendama mitut erinevat probleemi ja saama selgust segadustest kõigis eluvaldkondades. Tuli hoopis välja, et kogu seda MEELETUT JAMA põhjendas üksainus sisemine konflikt.

Küsisin ka seda, mis on olulisim asi, mida inimesed enda kohta teada said (või millist olulisimat muutust enda kohta kogesid). Selle peale kosteti nii:
• Ole emotsionaalsem! Tunne tundeid rohkem!
• Mineviku selginemine. Kontakti leidmine enesega. Probleemide, tõeliste ja tähtsate küsimuste üleskerkimine.
• Sain teada oma sisemised stressi põhjused, tegurid. Panin neile nimed ja oskan nüüd neid kasutada teadvustamaks rõõmu ja rahulolu igapäevaelus.
• Sain teada, et õnneks on niivõrd vähe vaja ja see kõik on minus olemas.
• Sain teada oma eluülesande, eesmärgi, mis üllatas. Tänasest sean ennast alati ettepoole, siiani on olnud teised alati eespool – kliendid, sõbrad, lapsed.
• Seda, et olen palju haiget teinud ja väärtuslikku aega raisanud. Leidsin endaga rahu ja minevikuga leppimise.
• Inimene üle oma varju ei hüppa. Sain teada, mida tehes (millist tööd) ma tulevikus rõõmus ja õnnelik ja rahulolev saan olla.
• Need väärtused, mis siiani mind „drivisid“ enam ei tööta. Saan rahu minevikust tulnud ja siiani olnud rahaahne bitch’iga 
• Rõõm peitub minus endas. Selleks, et enesekindlus sõltubki sellest, kas ma suudan oma elu värviliselt elada.
• Kuidas olla õnnelik. Mul on enda suhtes olnud liiga kõrged ootused.
• Olen teinud oma käitumisega kõike, et muutust mitte lubada, samas mõistusega olen seda kogu aeg soovinud, aga ei saanud aru, miks midagi ei muutu.
• My life has been a lie – et olen elanud oma elu pidevas konfliktis oma teadliku ja alateadliku MINA vahel. Nüüd ma olen sellest teadlik ja saan need ära lepitada.

Väga jäädi rahule abitreenerite Romani ja Inesega. Privaatvestlused nendega koolitusel üles kerkinud teemadel (ning mitte ainult) aitasid lahti muukida mitmed keerulised sõlmed. Vaatamata sellele, et inimesed nende coaching sessioonide tõttu osa aega saalist väljaspool viibisid, aitasid paljudel juhtudel just needsamad eravestlused koolitusest hoopis sügavat kasu välja võtta. Minu ja abitreenerite töö kombinatsioon (pluss inimeste enda pühendatus) ongi vast see võti, mis aitab inimestele Sisemise Võidu koolitusel nii sügavaid läbimurdeid saavutada. Ja see omakorda loobki seisundi, millest paljud on rääkinud – rahulik, enda ning teisega kontaktis, armastust kogev ning jagav. KUSJUURES – erinevalt muudest minu (meie) koolitustest kestab see seisundid paljudel mitte nädalaid, vaid KUID. Kes teab, mõnel jääbki see ka permanentselt peale. Ja kui ka ei jää, teab inimene alatiseks kahte asja, mis ta elukvaliteeti alatiseks paremaks muudavad – esiteks seda, et taoline seisud on olemas ja võimalik (ning seda on võimalik ka tulevikus kogeda) ning teiseks seda, et kuidas ISE seda seisundit tulevikus soovi korral uuesti esile kutsuda.

Ja see on minu arvates tõeline võit.