Aus ja julge jutt ülendas tegijaid
Postitatud 13. Apr, 2010 | 0 kommentaari
Viimase 2 nädala jooksul on kerge saladuse katte alla toimunud 2 väga vinget sündmust – üks TEGIJATE MÕTTEKODA ja üks indiaani saun. Esimene oli 30. märtsil ning teine alles 8. aprillil. Mõlemaid ühendas väga ühtne ja vinge osalejaskond ning pealkirja teema – aus ja julge jutt.
Tegijate mõttekoja idee sündis eelmise aasta lõpus, kui sattusin mitme lähedasema kliendiga rääkima nende aastalõpu seisudest ning eelkõige sellest, kus nad aasta ja enamgi tagasi olnud olid. Need lood olid haaravad, valusad ja samas ülendavad. Tekkis mõte need lood väikesele ettevõtjate ja juhtide seltskonnale intervjuude vormis kättesaadavaks teha.
INtervjueerisin veel nelja asjaga nõusse jäänud inimest enne üritust põhjalikult, et nende jutu väärtus kõige paremini välja tuleks. Ning kaks nädalal tagasi teisipäeval OIümpia hotellis 35 tegija seltskonnas see välja tuligi. Kokkulepe oli, et jutt jäetakse saali ja see tagas nii julguse kui aususe. Hämmastav oli endalegi (kes ma neid lugusid teadsin) kuulata, kuidas ettevõtjad oli 2008-2009 aastal silmitsi suurte raskustega ning kuidas nad nendest koos ma meeskonnaga välja tulid.
Paar näidet:
1) Juhtiva elektroonikapoodide keti asutaja pidi loobuma väljateenitud “eelpensionist” ning haarama ise taas tüüri, kui 2008 aata detsembris puhkusel olles igapäevased müügiaruanded muudkui miinust näitasid. 4 kuud hiljem oli 2009. aasta hetkeseis miinus 20 miljonit ning sellise tempo jätkamisel oleks 8 kuud hiljem tulnud elutöö korstnasse kirjutada. Samas oli suur ka pankade surve panna kinni Läti poed. Õnneks lõppes aasta nullis ning Läti viiest poest oli lahti tervelt neli.
2) Globaalse ehitustööriistu müüva firma Baltikumi juht oli lõhise küna ees 2008. aasta neljandas kvartalis. Ta oli just ehitanud üles 100 inimeselise organisatsiooni (enne oli inimesi 65), kui käis pauk. Müügid langesid 70%. Järgnes kahekordne müügipanuse tõus ning neli koondamise lainet. Seegi oli õnneliku lõpuga lugu..
Ootamatult tore oli see, mis juhtus laudades – inimesed istusid nimelt 6-7 kaupa ümmarguste laudade taga. Iga juhtumi järgi andsin laudkondadele arutamiseks ühe küsimuse. Kuna lavalt tuli täiesti aus ja maskita jutt, siis inspireeris see ka inimesi laudades samale lainele. Ja see lõi paljude jaoks vähemalt sama paju väärtust kui neli intervjuud.
Tegu polnud koolitusega, vaid päris ja tähtsate mõtete vahetusega. Ja osalejate rahulolu oli (mõneti hämmastavalt) väga kõrge. Kõlasid sõnad ja fraasid nagu “äratundmisrõõm” ja “ma pole oma muredega üksi” ja paljud teisedki. Väga kõva firma väga tegija juht kirjutas mulle pärast, et ta sai juurde palju julgust ja jõudu. Võiks ju arvata, et suurtel meestel on seda niigi küllalt…
Mõte liigub selles suunas, et teeks sarnast asja veel. Inimesi paelus just formaat. Mu kolleeg Timo ütles, et enam praktilisemaks minna ei saanudki. Üldistamise ja laiamise ja edvistamise ja intellektuaalse keerutamise ja jura tase oli nullilähedane. Kui seekordse mõttekoja teemaks oli “Kuidas 2008-2009 sitast saia tehti ning kuidas tänu sellele 2010-2011 kasvu ja kasumit teha”, siis järgmised teemad, mis mul mõttes mõlguvad on seotud tegevjuhtide tööga tugeva ja aktiivse omanikuga firmades ning teine idee on seotud partnerluse mudelite ning omanikustaatuse (loodetavasti) motiveeriva jõuga.
P.S. Kui oled tulevikus taolistel üritustel osalemisest huvitatud, siis palun kirjuta mulle peep@vain.ee. Siis tean Sind ka kutsuda.