Kaotused ja võidud
Postitatud 20. Feb, 2010 | 0 kommentaari
16. veebruaril kogesin üle hulga aja seda, mis tunne on lati alt läbi joosta. Saatuse irooniana toimus see päev pärast tänavuste olümpiamängude Eesti esimest medalit. Olin andnud sõna minna esinema Linnade ja valdade päevale, kuulajateks paarsada linna- ja vallajuhti, volikogu esimeest ning tubli ametnikku.
Meie firma on oma tegemistega avalikku sektorit suhteliselt vähe teeninud – üksikuid toredaid töid oleme teinud (ja paljud avalikku sektori innukad inimesed on osalenud meie avatud koolitustel), kuid suurem osa meie klientidest on seni siiski olnud äri- ja erasektorist. Mõeldud-tehtud. Kolleegid arvasid, et küllap oleks hea mõte esineda ning niiviisi kohalike omavalitsuste inimestega lähemalt tutvust teha.
Olin plaaninud rääkida kaks tundi tähtsamate eesmärkide valikust, nende omavahelisest tasakaalust ning saavutamisest. Tahtsin võimalikult kasulik olla ning loomulikult head tööd tehes kaudselt ka meie firmale ja koolitustele reklaami teha. (Muide, olin just veebruari hakul teinud ühe sarnase 3-tunnise lühikoolituse Saue valla palvel Laagri kultuurimajas.
Tulid need kes tahtisid ja maksid veidike raha ka. Too õhtu-üritus läks õnneks ilusti korda). Esinemispäeva hommikul hakkasin aga endast pisut kahtlema ning proovisin sisu ümber teha – selleks, et seda kuulajatele kasulikumaks teha.
Paraku kukkus aga välja üks puder ja kapsad. Tulemuseks oli lati alt läbi jooksime – oluliselt alla oma võimete esinemine, miks kahjuks vist ka kuulatajatele eriti väärtust ei loonud. Võib-olla olen enda vastu liiga karm – ehk oli asjast siiski mõnedele inimestele ka reaalset kasu kas innustuse või praktiliste juhiste kaudu. Pool aega aga tundus vähemalt mulle endale, et ajan kinni kiilunud loovusfaktoriga ja seejuures seesmiselt ebakindlalt tavalisemast triviaalset teksti suust välja.
Mis siis juhtus? Sihtgrupi mitte tundmine ja selles tulenev vähene kontakt? Puudulik ettevalmistus? Mütsiga lööma minek? Võib-olla pisut kõike – eelkõige aga vale ettevalmistus. Tegin midagi, mida mu Läti sõber Juris Bariss nimetab hobuste vahetamiseks sõidu ajal. Olin plaaninud minna tuttavat rada pidi, kuid tolle päeva hommikul leidsin, et pean ja tahan asjale kuidagi teisiti lähenema. Eesmärk loomulikult rohkem väärtust luua. Paraku tegin asja paremaks teha püüdes seda hoopis halvemaks. Ja tulemus oligi pehmelt öeldes keskpärane.
Piinlik oli see, et saalis istus ikka õige mitu väga teravat pliiatsit ning lugupeetud inimest – nende seas näiteks Tallinna linnasekretär Toomas Sepp. Linn oli aasta tagasi tellimas üht juhtimiskoolitust, kui vahetult enne seda linnapea eelarvet (koolituse arvelt) hoogsalt maha tõmbas. Huvitav, kas Sepp mõtles, et hea et sellist jama endale ei tellinud? Peaks teinekord seda päris otse küsima.
Õnneks sain oma minimasendusest õhtuga jagu. Helistasin Urmas Purdele ning rääkisin talle liialdades oma kogemusest nii, et mõlemad mu saamatuse üle korralikult naerda saime. Kui väike analüüs tehtud, õppetunnid asjast välja võetud ning vilets emotsioon välja räägitud, hakkas oluliselt parem. Tähtis nüanss oli kaotusega toimetuleku juures ka veel see, et meenutasin endale (ka lähi)minevikust kordi, kus mu sooritus teisipäeva omast kardinaaselt erinev oli. Ehk – minu moodi on hästi teha. Samas – sama hästi oleksin võinud kinni jääda ka negatiivsesse mõttemustrisse ning seeläbi veel pikalt endale „pasunasse andnud“.
Mis edasi sai? Päev hiljem tegin Lätis Dienas Biznessi koolitusel väga korraliku 2-tunnise motivatsiooni osa. Päev peale seda tegin Webmedia juhtidele 2-tunnise presentatsioonikoolituse, mis väga hästi õnnestus. Päev pärast seda (eile) oli mul Vilniuse raamatumessil väga hea esinemine. Ehk siis ühele kaotusele järgnes kohe mitu võitu.
Eile Vilniusest tulles (lennuk hilines) sain siiski näha naiste suusavahetusega sõidu lõppu. Mäletad, ennustasin sealt Kikule kulda. Paraku polnud teda sõitjate seas üldse näha ning minut hiljem sain teada, et ta oli pooleli jätnud. Täna hommikul lugesin netist, et ta olla öelnud, et kui praegu hõbedat ees poleks, jookseks ta peaga vastu puud. Saan temast hästi aru. Loodan, et tal on tänaseks juba tuju hea ning selgelt meeles, et eilne ebaedu ei ole tema jagu. Et tema moodi on sõita ja võita. Loodan, et see aitab tal viimaseks sõiduks seda enam valmis olla.