Miks ma armastan oma tööd?
Postitatud 06. Dec, 2009 | 0 kommentaari
Kõigepealt, mis on mu töö? Mul on neid õige mitmeid, kuid peamine on koolitamine. Teen palju töö ja äriga seotud koolitusi. Teen jätkuvalt ka koolitusi, mis aitavad neil oma tähtsaid mõtteid teoks teha (Saavutama Õppimine) ning mis aitavad mõtteid ja tundeid paremini juhtida ning argipäeval õnnelikum olla.
Lõpetasin eile Pärnus just ühe sellise – nimelt selle, mis tähtsaid asju (ja tulemusi) ära teha aitab. Emotsioon on nii hea (vaatamata väikesele väsimusele), et tahan seda kohe pühapäeva hommikul jagada. Miks ma siis oma tööd armastan.
Esiteks sellepärast, et see on inimlikult nii põnev ja ühtlasi lõbus. Sinna tulevad positiivsed, avatud ja julged inimesed. Tegijad. Nad tulevad selleks, et mingit osa oma elus uuele tasemele viia. Koolituse käigus nad avavad end ENDALE, näevad asju elu ja enda juures, mida nad varem märganud pole (või enda eest osavalt peitnud on) ning see loob neile võimsaid uusi võimalusi. Aususe hetked sellistel koolitusel ülendavad ja liigutavad. Lisaks saab koolitusel (peaaegu) alati parajalt nalja. Nii et kuigi koolituse kulg on laias laastus mulle väga hästi ette teada, on inimesed alati uued ja unikaalsed. Ja kuna see, mida keegi avastab või ära otsustab pole kunagi ette teada, siis ongi koolitused põnevad.
Teiseks sellepärast, et ma saan kasutada oma parimaid andeid. Ja kellele see ei meeldiks? Kui inimene saab teha seda, milles ta hea on, siis aeg justkui peatub. Küllap oled kuulnud voo seisundist – see on täieliku pühendumise ja keskendumise seisund, mis tabab inimest siis, kui ta maksimaalse tähelepanuga teeb midagi tähtsat, milles ta on hea. See on väga nauditav seisund. Minu jaoks on see seisund, kus ma saan endast ja ennast inimestega jagada. Andmise ja jagamise tunne on väga eriline ja rahuldustpakkuv.
Kolmandaks sellepärast, et see on nii tähtis. Jõudsin päev enne viimast koolitust kirjelduseni, mis annab minu arvates väga hästi edasi selle, mis seal toimub. Inimesed mõtlevad elu üle järele, teadvustavad (peidus olnud) probleeme ja märkavad uusi võimalusi. Inimesed teevad tähtsaid otsuseid ning plaane nende ellu viimiseks. Nad koguvad jõudu ja energiat, et tegutsema hakata ning oma mõtted teoks teha. Ja see kõik on tähtis. Inimesed teevad avastusi ja jõuavad tõdemusteni. Kõige rohkem liigutas mind eile lõppenud koolituse lõpus see, et kolm erinevat meest tulid mu juurde ning hüvasti jättes tänasid mind selle eest, ma nende pere päästsin. Olgem ausad – mina ei päästnud tegelikult ju midagi. Küllap pidasid nad silmas seda, et miski mida ma ütlesin, liigutas midagi nende hinges ja andis usku ja lootust, et nad tahavad oma perekonda koos hoida ning et nad ise saavad midagi väga olulist selle heaks teha. Kõik edasine on ju nende endi kätes. Ning siiski – kui suutsin sellele kuidagi kaasa aidata, siis on mul selles üle väga hea meel.
Ma tänan kõiki teid, kes te neljapäevast laupäevani meiega Pärnus Strandis koos olite ja soovin teile südamest kõike head.