Toimus esimene Hakka pihta! koolitus
Postitatud 20. Jan, 2010 | 1 kommentaar
Mul pole varem olnud võimalust omaenda koolituselt otsereportaaži teha. Täna on aga harukordne juhus, kus seda teha saan ning sellist juhust ei saa ju kasutamata jätta. Nimelt teen tänast Hakka pihta! koolitust kahasse kolleeg Marge Vellesaluga. Mina tegin hommikuse osa ning tema vedada on pealelõuna. Ja kuna see pealelõuna just algas, siis on saali tagaosas vägagi mõnus Marget kuulates ja kaasa mõeldes ka veidi mõtteid ja muljeid arvutisse toksida.
Hakka pihta! toimub täna esimest ja kindlasti mitte viimast korda (järgmine kord on 24. augustil.) Tahtsime hakkajatele inimestele, kel uusaasta lubadustega tõsi taga, vahendit uue aasta hoo tavalisest kauem üleval hoidmiseks. Ehk kui reklaamlause keeles rääkida – et uue aasta vunki ka jaanpäevaks alles oleks ning et aasta lõpuks antud lubadused täidetud ning võetud eesmärgid tehtud saaksid.
Päeva esimene pool keskendus peamiselt sellele, MIKS tihti soovitud positiivsed muutused reaalsuseks ei saa ja mida selles suhtes reaalselt targemini teha saab. Inimesed said aega teha väike tagasivaate just lõppenud aastasse ning selle abil valida välja (või tuletada meelde) peamise või peamised lubadused (või eesmärgid), mida alanud 2010. aastal enda omaks teha ning päriselt ka ellu viia. Kui lubadus oli valitud, keskendusime sellele, kuidas inimene ise oma tähtsaid tahtmisi ja lubadusi saboteerib. Ehk siis „lubaduste sarimõrvariks“ on meie erinevad konfliktsed tahtmised ning teadvustamata, tihti ekslikud uskumused, millele algse lubadusega konkureerivad tahtmised tuginevad. Ehk kui peamine eesmärk on tervislik toitumine, siis peidetud soov mitte rikkuda suhteid ämma või ema või sõpradega muutub tihti domineerivaks ning inimene hülgab oma aasta alguse lubaduse. Lahendus? Tuleb testida, kas ja kui väga teisest magustoidust keeldumine tegelikult suhteid rikub (ilmselt väga ei riku). Tuleb mõelda, kuidas keeldumise korral mingi muu tegevusega (näiteks teen midagi muud ema või ämmaga koos) suhete kvaliteeti turvata.
Vahepeal on päev õhtusse jõudnud …
Marge keskendus päeva teises pooles sellele, KUIDAS oma tähtsaid lubadusi kõige kiuste praktikas teoks teha. Ta tegi seda läbi nelja tähtsa põhimõtte selgitamise (vaheta see, mida omad selle vastu, mida tahad, sõnasta oma tahtmisi läbi soovitu poole pürgimise, mitte läbi vältimise, tee asju järk-järgult ning pea oma lubadusi vähemalt 30 päeva.) Lisaks sellele andis ta inimestele (kolmestes gruppides) võimaluse teha oma lubaduse suhtes libastusmiskindel tegevusplaan ning rääkis sellest, kuidas kasutada erinevaid energialiike (füüsiline, vaimne ja emotsionaalne) oma tähtsate tahtmiste ellu viimiseks. Lõpus jagasin veel enda pagasist praktilisi tööriistu ja soovitusi, mis on mul endal aidanud tähtsaid mõtteid ja ka erinevaid endale antud lubadusi teoks teha.
Päev läks korda. Minu hinnangul oli tegemist ühe enim motiveeritud ja ühtlaseima seltskonnaga, kes meie taolistel 1-päevastel aasta või sügishooaja alguse koolitustel ealeski käinud on. Palju oli Saavutama Õppimisel varem (ja just viimasel, detsembri koolitusel) osalenuid. Palju oli vanu sõpru ja tuttavaid. Lähes kolmandik oli meie taolisel suuremaformaadilisel (täna oli kohal 260 inimest) isikliku arengu rubriigi koolitusel esimest korda. Loodan, et kõik (nii vanad ja uued tulejad) said hea elamuse ning piisavalt reaalset kasu.
Leidsin koolituse jaoks ilusa illustratsiooni – filmi „Kõikvõimas Evan“. Endine telediktor saab kongresmeniks ning kolib perega elama Washingtoni. Kuna tema kampaanialubadus oli maailma paremaks muuta, siis palub ta jumalalt esimesel õhtul abi oma lubaduse teoks tegemisel. Jumal, vingerpussi mees, aga annab talle sarnaselt Piibli Noale ülesande ehitada suur laev, sest tulemas on uputus. Evan võitleb ülesandele algul vastu, kuid siis hakkab pihta. Arvestades seda, kui palju takistusi ta teele tekib, oleks ainult loogiline taoline ettevõtmine pooleli jätta – just nii nagu me tihti jätame oma enda head algatused pooleli. Kuid Evan veab raskuste kiuste välja, teeb laeva valmis ning lõpuks läheb laeva ka tarvis. Loodan, et filmilõigud jäävad inimestele ehk kauemakski meelde, kui lavalt räägitu. Ning loodan samuti, et endale antud lubadustest saab sel aastal eelnevatega võrreldes hoopis suurem osa ellu viidud.
rõõmus lapsevanem
Jan 20th, 2010
Koolitusjärgne õhtu meie kodus.
Esimese hooga ma ei taibanud, miks tütar (17 a) oma jõulupaki viimsed kommid õhtulauas otsustavalt vennale (15 a) andis. Kui ta veidi hiljem oma Saavutama Õppimise koolituse materjale (need seisid detsembrist saadik minu autos) palus, mõistsin – üritus läks korda! Sain loa tema rohkete märkustega Hakka Pihta materjale uurida ning see tegi südame tõeliselt soojaks. Nii lihtne see siis ongi … hea treeneri abil on tütar korraga avastanud ning mängleva kergusega enda (!) omaks (!) võtnud tõeterad, mida mina olen aastaid väga püüdlikult rääkinud.
Oli tõeliselt nutikas valik saata tütar esmalt Saavutama Õppimise ning sealt Hakka Pihta koolitusele. Usun, et pole lapsevanemat, kes ei unistaks kuulda, kuidas vanem laps pinnib tagatoas nooremat: „Kas sa hakkaks õppima või õpid?“