Uusaastalubadused, tähtsad eesmärgid ja tegelikud tulemused

08/01/2014

 

Lubadused teoks - pilt PiletileviOn aasta algus. Minult on palju küsitud, miks uusaastalubadused tihti vaid lubadusteks jäävad. Kuidas suuta endale antud lubadusi täita ning reaalsete tulemuseni jõuda?

Lühike vastus on, et asjad jäävad jutu tasemele, sest uusaastalubaduste näol pole tavaliselt otsustega. Pole selgust ja kindlust, pole õiget motivatsiooni, pole pühendumust. Nii on lihtne on rajalt kõrvale kalduda, pettuda ja loobuda.

Kuidas jutust tegudeni jõuda?  Selleks tasub endale esitada mõned küsimused.

1)      Kas oled endale korralikult selgeks teinud, mida tahad või pead sel aastal kindlasti ära tegema, milliseid tulemusi SAAVUTAMA?

See küsimus viitab oma kõige tähtsamate eesmärkide välja valimisele ja neile pühendumisele. Kui sihtmärke on liiga palju, siis kipub olema nii, et ükski neist ei ole väga tähtis.  Kui eesmärke polegi, kipub inimene lihtsalt vooluga kaasa loksuma.

2)      Kas oled korralikult läbi mõelnud, mida (ja millal ja kuidas) pead iga tähtsa tulemuse saavutamiseks TEGEMA?

See küsimus viitab korraliku tegevusplaani koostamisele. Kui eesmärk on selge, aga plaan puudu või vilets, siis jääb puudu tegutsemisest, mis omakorda on hädavajalik, et soovitud tulemus reaalselt kätte tuleks.

3)      Kas oled teadvustanud ka seda, milliste praeguste teiste tegevuste ARVELT need uued pingutused ja tegevused tulevad?

See küsimus viitab oma aja oskuslikumalt planeerimisele ning oma teatud sisemiste pidurite avastamisele ning nende kõrvaldamisele. Kui ei hinda oma praegust ajakasutust realistlikult ning ei teadvusta, et uusaastalubaduste täitmiseks pean ajakastutuses midagi muutma ja millestki loobuma, siis kipuvad asjad tavaelus ikka vanamoodi minema.

 

Toon paar näidet ja vürtsitan neid mõne küsimusega.

Mõni lubab aasta alguses hakata oma tervise eest paremat hoolt kandma ja (senisest rohkem) trennis käima.  Et see õnnetuks, on vaja endaga läbi rääkida mitu asja.

  • Mida teha?
  • Kui tihti?
  • Kas hommikul või õhtul?
  • Mis on peamine põhjus, miks seda teha?
  • Kas see on piisavalt tugev motiiv?
  • Mis senised tegevused võin kerge südamega ära jätta nii, et elukvaliteet ja tähtsad suhted ei kannata?

Mõni tahab teha parema müügitulemuse, kui möödunud aastal. 

  • Millised muutusi oma igapäevatöö rutiinides tuleb selles eelkõige teha?
  • Mida juurde õppida?
  • Millal ja kelle abil?
  • Kas teen kõike seda kodu arvelt (ja kuidas tagan selle, et kodused suhted oluliselt ei halvene)?
  • Kas mahu suurendamiseks tohib (klientide teenindamise) kvaliteet veidi langeda? Mille arvelt ja kuidas?

Mõni lubab hakata uuel aastal tööpäeviti pere juurde koju jõudmiseks iga päev hiljemalt kell 17:15 töölt lahkuma.

  • Mis põhjustas eelmisel aastal pikemaid tööpäevi?
  • Mis vajadusi aitasid pikemad päevad rahuldada?
  • Millised on (varjatud) uskumused, millele tugines varem pikemalt tööl olemine?
  • Kas need on põhjendanud ja tõesed uskumused?
  • Mida targemat võiks (peaks) selle asemel uskuma?
  • Mida võidan ja kaotan sellest, kui oma rutiini nüüd muudan? Mis tugisüsteeme saan ja oskan luua, mis aitaksid mul võetud lubadust täita?

Kokkuvõtte ütlen järgmist.  Selleks, et oma tulemusi, elukvaliteeti ja elu ning endaga rahulolu suurendada, tuleb oma eesmärgid selgelt läbi mõelda, teha korralik plaan nende saavutamiseks, tuvastada ja eemaldada sisemised ja välimised pidurid, mis tegutsemist takistada võivad ning teha oma mõte teoks.  Iga edusamm soovitud suunal mõjub omakorda positiivse energia allikana ning motiveerib edasi tegutsema. Lihtne jutt, aga ehk just nii õnnestub Sul 2014. aastal oma uusaastalubadused täita ning peamised eesmärgid reaalseteks tulemusteks muuta.

 

Väljavõte raamatust Kõige tähtsam küsimus

 

Miks me murrame uusaastaööl antud lubadusi?

Paljudes maades on uue aasta lubadused nagu mingi püha traditsioon. Me tõotame, et jätame mõne pahe maha. Lubame, et hakkame aega paremini kasutama või õpime mõne uue asja. Kõige populaarsem lubadus on kaalus alla võtta. Üks tuttav rääkis, et tema spordiklubis müüakse detsembri ja jaanuari vältel rohkem liikmekaarte kui kogu ülejäänud aasta jooksul kokku. Mõned püsikunded pidavat kahel esimesel nädalal klubist lausa eemale hoidma, sest see on rahvast nii täis. Kõik püüavad oma uusaastalubadusi täita.

On huvitav, kuidas me valime endale mingi kokkuleppelise ajahetke, et teha uus algus. Aastavahetus. Kõigepealt ilutulestik ja pikk pidu. Siis hiline hommik, võimalik, et valutava peaga. Ning teisel jaanuaril algab uus elu. Kolmanda nädala paiku on kõik paljude jaoks normaliseerunud ja endine ning inimesed ise taas oma vanade halbade harjumuste küüsis tagasi. Miks?

Usun, et sellel on kaks põhjust. Esiteks, enamik uue aasta lubadustest pole tõelised otsused. Neid tehakse, kuna meeleolu on ülev ja uue numbri lööb ette (midagi ju muutub!) ning sel hetkel tundub taoliste positiivsete mõtete mõtlemine paslik. Kuid tavaliselt ei mõtle me neid plaane ja lubadusi põhjalikult läbi.

Teine põhjus seisneb selles, et meis peitub alateadlikke jõude, mis suunavad ja isegi sunnivad meid käituma meie tavapärasel aastavahetuse eelsel moel – näiteks hoiduma sporditegemisest. Harvardi professor Robert Kegan, juhtiv andragoog, on põhjalikult uurinud nähtust, mida ta nimetab „immuunsuseks muutuste suhtes”. Kegan ütleb, et kuigi paljud uue aasta lubadused on siirad, jäävad nad siiski tihti täitmata. Ta väidab, et inimestel on mitmeid vastuolulisi soove ja tahtmisi, millest osa ei ole teadvustatud. Me tahame kaalus alla võtta, kuid soovime ka head enesetunnet. Ja üks kiiremaid viise hea enesetunde saavutamiseks on millegi maitsva söömine, eriti olukorras, kus enesetunne pole just kiita. Kõlab väga lihtsustatult, aga juhtub kogu aeg. Nii et meis peitub mitmeid erisuunalisi jõude, mis üksteist neutraliseerivad, ka siis, kui meie kavatsus muutuda on siiras. Sestap ka termin „immuunsus muutuste suhtes”. Psühholoogid ütlevad selle kohta veel „sekundaarne ehk peidetud kasu”. Niikaua, kui me pole selliste jõudude olemasolu vähemalt teadvustanud, pole meil lootustki. Õnneks pole siiski kuigi keeruline oma imeliku või pealtnäha ebaratsionaalse käitumise tekkemehhanisme mõista. Nende kontrolli alla saamine on küll keerulisem, kuid samuti võimalik.

Kui me tahame mingit oma praegust käitumisviisi muuta, tuleb mõista, et tavaliselt on selleks mingi põhjus, miks me just nii käitume. Iga tegu püüab mingit meie vajadust rahuldada. Tihti on see protsess ebateadlik. Väljapääs konkureerivate tahtmiste ja vajaduste lõksust seisneb kahes asjas. Nendeks on järjest suurem eneseteadlikkus ning senisest paremad viisid oma vajaduste rahuldamiseks.

Siinkohal ei keskendu me konkureerivate tahtmiste temaatikale. Tahan hoopis aidata sul oluliselt tõsta endale (ja ka teistele) antud lubaduste täitmise tõenäosust. Seda aitab saavutada oma kavatsuste, variantide, motiivide ja hirmude põhjalik läbimõtlemine ja siis teadliku ning kindla otsuse langetamine. Ma räägin siin tõsisest siirast otsusest, lubadusest, mida sa ise endale annad. Tahan aidata sul oma lubadusi tõsiselt võtta. Tahan aidata sind nii lubaduste sõnastamise kui nende pidamise juures.

USAs suviti müügitööd tehes anti meile autos kuulamiseks mõnede innustavate esinemiste salvestusi. Üks neist oli mehelt nimega Mort Utley. Lisaks tööle kindlustusfirma juhina käis ta igal aastal kord nädalas müügikoolituse lõpus noortele müügimeestele ja -naistele esinemas. Oma tunnise esinemise lõpuosas jutustas ta alati loo ühest meie firma kunagisest töötajast, samuti üliõpilasest. Too oli talle helistanud ning teatanud, et tal on müügitööst kõrini ja et ta jätab kõik pooleli ning sõidab ära koju. Ometi otsustas nooruk vestluse käigus, et ta siiski jätkab, ning ta lubas seda ka Mortile.

„Sa ära luba mulle midagi,” vastas Mort. „Sa isegi ei tunne mind lähemalt. Pealegi, sellist lubadust on kerge murda. Aga kui sa otsustad jääda ning edasi müüa, siis luba iseendale, et sa pead suve lõpuni vastu.” Mort tegi oma esinemises seepeale dramaatilise pausi ja jätkas siis.

Mitte kunagi,” rõhutas ta. „Mitte kunagi ära murra lubadust, mille oled andnud iseendale.”

Iseendale antud lubadused pole oma olemuselt muud kui väiksemateks osadeks jaotatud suurte unistuste tükid. Selles peatükis aitan ma sul otsustada, milliseid lubadusi tasub endale anda, ning aitan neid lubadusi nii vormistada, et nende pidamise tõenäosus kasvab. Ma aitan sul muuta unistuse eesmärgiks, ning loodan, et suudan sind ka suunatult tegutsema innustada, et su unistus ka teoks saaks.

Mul puudub usk sellesse, et sa lihtsalt soovid midagi ja universum lihtsalt täidab su soovi. Jah, mõnikord seda juhtub. Ise olen elus lähtunud sellest, et endal tuleb omalt poolt teha kõik, et unistused täituksid.

Järgmise lõigu kursiivkirjas lauses olen ma täiesti kindel. Paljud targad enne mind on sama asja veidi teistmoodi öelnud. Seda on kinnitanud mu senine elukogemus, ning väidan, et kui sa tõsiselt tahad, et su unistused täituksid, siis tasub sul see lause meelde jätta, kasvõi pähe õppida.

 

See mõte või soov, millele sa kõige enam tähelepanu pöörad, see mõte, mis su teadvuses ja alateadvuses on kanda kinnitanud, läheb kõige tõenäolisemalt täide.

 

Ainult sellest, millest käesolev peatükk jutustab, ei piisa selleks, et oma unistused teoks teha. Aga kui sa oled nõus ülaltoodud väidet tõsiselt võtma, siis saan ma aidata sul oma unistus eesmärgiks vormida ning õpetada, kuidas talle nii oma teadvuses kui ka alateadvuses koht leida. Kui õpid oma tähtsaid tahtmisi eesmärkidena sõnastama, siis muutub enamik neist varem või hiljem reaalseteks tulemusteks. Võta pliiats ning mõtleme koos. Kirjuta siiasamasse raamatusse, leheservadele. Või võta oma heade mõtete kirjapanemiseks väike kaustik. Mida päevinäinumaks see raamat sul lugedes muutub, seda parem.