Väike ime
Postitatud 16. Apr, 2010 | 0 kommentaari
Mitu asja on viimati väga hästi läinud. Paar asja on ka nihu läinud – esinemine Linnade ja valdade päeval ning 31.03 koolitajate laadal. Osadest plussidest olen ka kirjutanud (näiteks Tegijate mõttekojast ning riivamisi ka nädalatagusest indiaani saunast), kui peamisest veel mitte. See peamine oli 7.-10. märtsi koolitus Sisemine Võit, mille osalejatega eile õhtul meie juures kolmeks tunniks kokku saime – siis veidi enam kui kuu peale koolitust.
Alustama peaks vist sellest, kuidas see koolitus lõppes.
Seik nr. 2 – istun üksinda Vertigos, söön oma lemmikrooga, joon klaasi punast veini, olen täitsa üksi ning räägin ühtlasi sõbraga veidi telefonis juttu. Seisund on hiilgav, mis sest et neli väga pikka päeva on just selja taha jäänud. Seisund on just selline kui siis kui tead, et oled eksami puhtalt viiele teinud ning ei pea isegi sellele teadmisele kinnituse saamiseks tulemuste avalikuks tulekut ootama.
Seik nr. 1 – koolituse päris lõpp. Tavaliselt annan inimestele lõpus sõna nende poolseks kokkuvõtteks ning 6-7 seda tavaliselt ka ära kasutab. Alustab 37-aastane mees, kolme lapse isa. Kõrge kaliibriga juht, tagasihoidlik mees. Enne koolitust hindas rahulolu endaga 10-palli skaalal 3 punkti. Koolituse lõpus küsib teistel: „Kas mäletate, mis tunne on iseendasse armunud olla?“ Ilma bravuuri või ebaterve nartsissismi ilminguteta. Küsin, kuidas ta endaga rahul on, 4 päeva hiljem. Kümme, kõlab rahulik ja kindel vastus. Lubab töölt ära minna paari kuu pärast. Päev hiljem kirjutab mulle ja ütleb, et mõtles ringi. Et jäämine oleks suurem väljakutse ja parem mõte! Kaks päeva hiljem kirjutab ta allub. Küsin, et mis te mehega tegite. Ütleb, et on poolteist aastat koos töötanud ning alles nüüd tundub, et sai tuttavaks sellega või millega, kes või mis ka ülemus päriselt on. Tavaliselt endassetõmbunud, tõsine, isegi apaatiasse kalduv. Nüüd lahke, lõbus, teotahteline. Uskumatu, mis?
Mulle meeldib tavaliselt selliste lugude peale ise öelda – ärge muretsege, see läheb üle.
Miks kirjutan? Veidi piinlik on isegi kirjutada, justnagu kiidaksin seejuures ennast ja seda mida mina teinud olen. Tegelikult kirjutan seepärast, et jagada siirast imestust ja rõõmu. Ja seepärast, et tegelikult tegid seda inimesed ise. Mina muidugi aitasin ka veidi kaasa, kuid minu panus polnud peamine. Sestap tahan ja julgengi kirjutada.
Eile oli siis see seltskond mul töö juures külas. Rääkisime, kuidas kellelegi peale koolitust läinud on. Kas on üle läinud või mitte? Mis juhtus koolitusel ja mis sellest saanud on. Tundub, et seekord ei kipu üle minema. Teate, ma kuulasin neid lugusid naturaalselt suu lahti ning mida rohkem kuulasin, seda rohkem suu lahti läks. Paljud inimesed olid muutunud. Paljud olid õnnelikumad kui (kunagi) varem. Enamik särasid teistmoodi. Koos oldud 4 päeva positiivsed mõjud olid enamikul süvenenud, mitte üle läinud. Minu jaoks on see (vähemalt väike) ime. Ja mul on olnud au selles osaline olla. Sellepärast kirjutangi. Olin selle jutu kirjutamist paar korda juba edasi lükanud, algselt tahtsin kirjutada kohe peale koolitust. Hea ongi, et ootasin – nüüd on veelgi rohkem ainet, millele tuginedes kirjutada. Tänaseks vist aitab.
Täna on mul sünnipäev – 50 min (kell 16:20) tagasi sain 42. Päev on möödunud veidi erinevalt plaanitust, kuid siiski toredasti. Hommik algas pereringis nagu sünnipäevigi ikka.Jane ja lapsed laulsid mind üles, tõid Iceberg torti ja kingitusi. Siis viisin lapsed kooli. Siis viisin emale lilled ning sõidutasin ta Nõmmele ja linna arsti juurde. Siis tellisin emale üllatuseks uue madratsi. Siis käisin elektroonikapoes. Siis jalutasin vanalinnas ja käisin muuseumis. Nii ammu pole muuseumis käinud. Siis olin pool tundi tööl, et kolleegidega sünnipäeva tähistada. Siis käisin lastega paaris kohas. Siis tulin koju. Nüüd kirjutan. Kella kuueks lähen sünnipäeva õhtusöögile. Äkki läheme pärast seda välja. Näis.
Päeva senine osa möödus kuidagi tempokalt – aeg käis natuke liiga kiiresti. See kirjutamine mõjust kuidagi hästi. Panen ka häid lootusi õhtusöögile ja samas luban, et olen rahul kõigega, mis tuleb. Sisemisest võidust kirjutan kindlasti veel. Kirjuta Sina ka, kui oled osalenud – kas siia järgi kommentaaridesse või foorumisse www.peepvain.ee/foorum. Kirjutamiseks tuleb teha enda kasutajaks ning sisse logida. Loodan, et esimese kolme grupi osalejad ei pahanda, et neljandast nüüd niimoodi kirjutan. Tean, et ka juba esimestel kordadel oli palju olulisi võite ning transformatsioone.
Head nädalavahetust ning kena kevade jätku!
Peep