Julgus – miks ja kuidas?
Oma varasematel koolitustel ütlesin, et julgus on tegutsemine hirmutunde kiuste. Täna asendaksin hirmutunde sõnaga ebakindlus. Julgus on ettevalmistatud, maksimaalselt kindel ja õnnestumisele suunatud tegutsemine olukorras, mis meis tavaliselt ebakindlust tekitab.
Pole olemas võimatuid unistusi – on vaid liiga lühikesed tähtajad.
Julgus näha tõde
Mulle meeldib väga ühe zen-õpetaja selgitus zen-meditatsiooni peamisest eesmärgist – näha asju sellisena, nagu need on. Kui tõde ei tea ja reaalsust adekvaatselt ei näe, siis oled nagu matkaja metsas, kes ei oska kaardil oma asukohta paika panna.
Tapa koletis, kui ta on veel tilluke
Inglise keeles öeldakse, et tapa koletis siis, kui ta on alles väike. Mida varem teada saada, mis parasjagu toimub ja mida teha, seda vähem on vaja hiljem kannatada ja pingutada.
Mis tekitab julgust ja enesekindlust?
- Kogemused ja katsetused: Ebaõnnestumised on teekonna loomulik osa – ülimalt harva jõutakse eduni ilma eksimusteta.
- Põhjalik ettevalmistus: Teadmiste ja oskuste määra suurendamine enne sooritust tõstab enesekindluse uuele tasemele.
- Eduelamuste kogumine: Iga väike võit toidab sisemist veendumust ja teeb järgmise sammu astumise kergemaks.
Julgus unistada – mõelda kaugele ja suurelt
Unistamine nõuab julgust kujutada end ette suurema ja võimekamana kui täna. Väikesed unistused ei muuda me elu kuigivõrd – nende rõõm on üürike ja nad ei arenda meid isiksusena. Seda teevad suured ja kauged sihid.
Peegli ette astumine
Endasse vaatamine nõuab tõelist pealehakkamist. Kuigi paljude tegevuste juures saab julgust ette varuda, siis enesetunnetuse puhul saab julgust juurde ainult läbi tegemise. Nii nagu peegel näitab välimust, näitab sisekaemus seda, kes sa päriselt oled.
