SILMAST SILMA ⟩ Peep Vain: „Kirjutan, sest meeldib, ja õpetan, sest pean“

Allikas: Kanal 2, „Silmast silma“ | 2026

Videot saad vaadata ka DuoPlay lehelt.

• Mida „Reeturid“ talle enda kohta näitas
• Miks hea müügimees ei pea valetama
• Miks ta astus kiirrongilt maha kuus aastat enne, kui Pipedrive’i suur raha tuli

„Kirjutan, sest meeldib ja õpetan, sest pean.“ Nii võtab Peep Vain kokku oma tänased tegemised. Kunagisest Eesti ühest edukamast müügi- ja juhtimiskoolitajast on saanud kirjanik ja õpetaja, kelle jaoks on üha olulisem elu jooksul kogutud kogemuste edasiandmine.

Saates „Silmast silma“ rääkis ta, mida telemäng „Reeturid” talle enda kohta õpetas, aga ka oma elu pöördepunktidest, rahast ja õnnelikkusest.

Peep Vain oli üks esimesi eestlasi, kes käis USA-s ukselt uksele raamatuid müümas. Hiljem sai temast Eesti tuntumaid müügi- ja motivatsioonikoolitajaid, kes tõi Saku Suurhalli kolm tuhat inimest ja pani nad sütel kõndima. Tema koolitusfirma Vain ja Partnerid oli omal ajal Eestis käibelt suurim ja ta kuulus Pipedrive’i esimeste investorite hulka.

Miks läheb telemängu mees, kes on oma eesmärgid ammu saavutanud?

Ehkki Peep Vain on aastaid avalikkuse eest varju hoidnud, otsustas ta hiljuti osaleda Kanal 2 psühholoogilises põnevusmängus „Reeturid”. Vain selgitas, et otsuse taga oli soov astuda välja liiga mugavaks muutunud elust, panna end taaskord proovile ning näha oma silmaga, kuidas sellist telesaadet luuakse.

Saates “reeturi” rolli kandnud Vain tõdes, et see ülesanne osutus oodatust raskemaks, kuna teesklemine ja kaasmängijate aktiivne jahtimine pole talle loomuomased.

Osalejad olid mitu päeva muust maailmast eraldatud ja kogu nende ühiskond oli kakskümmend inimest, kelle ülesanne oli üksteist kahtlustada. Peebu sõnul käivituvad sellises olukorras grupiprotsessid, mis viivad inimesed tagasi kooliaega. Kui ta pärast saadet sõpradele kogetut kirjeldas, kasutas ta just seda võrdlust: „See oli nagu Stanfordi vangla eksperiment ilma vägivallata.“

Lihtne on televaatajale või ka endale öelda, et see on ju kõigest mäng, ära põe. Aga seal sees tundub see nii päris.

Kuigi telesaates osalemine ja emotsionaalne pinge võtsid oma lõivu, hindab Vain kogu kogemust tagantjärele hindamatuks. 

Mängust sai ta mitu uut tuttavat, isegi sõpra ja vaatab mängule tagasi nii: „Saldo on rämedalt plussis. Sain rappida ja haiget, aga see osutus viimaste aastate kõige viljakamaks kogemuseks.“

Kõige olulisemaks peab Peep sisemise mootori taaskäivitumist. 

Sain mingi sundkäivituse, mille abil loodan järgmised aastad parajas maratonitempos kulgeda, elada ja töötada.

Teleprojekti tuules viis ta lõpule ka mitu pikalt oodanud isiklikku eesmärki: valmis sai noortele suunatud raamat „Esimene suvi. Proovilepanek“ ning kaua plaanitud uus kodulehekülg.

Kas hea müügimees peab valetama?

Vain rõhutas, et kuigi tema elutöö on olnud müügikoolitused, on levinud stereotüüp müügimehest kui “õhumüüjast” ja valetajast talle vastumeelne.

Tema pikaaegne filosoofia on alati põhinenud usalduse loomisel ja kliendi tegelike vajaduste rahuldamisel. 

Ma suudan väga hästi müüa õiget asja ja väga halvasti müüa valet asja. Ma ei suudaks müüa toodet, mille kasulikkusesse ma ei usu.

Kui ta üheksakümnendate lõpus Ameerikast tagasi tuli, kohandas ta sealsed müügivõtted Eesti turule. Nii väikeses ühiskonnas ei saa tema sõnul pikalt äri teha, kui inimesi süstemaatiliselt petad. Seda õpetas ta ka klientidele: edukas oled siis, kui klient võidab.

„Kui on võimalik elu nii üles ehitada, et sa ei pea endale ega teistele valetama ja näed tõde sellisena, nagu ta on, siis on elu palju lihtsam ja tulemused palju paremad.“

Sel aastal küsis Peep endalt, kas ta peaks minema avalikku teenistusse või poliitikasse. Vastuse andis „Reeturid“. 

„Ma ei saanud reeturi rolliga hakkama, ma olen halb spioon. Ma oleksin halb poliitik, ma arvan.“

2014. aastal, 46-aastaselt, astus Peep kiirrongilt maha

Äripäev hindab täna Peep Vainu varaks 32,4 miljonit eurot. Aktiivsest ärielust astus ta aga tagasi juba 2014. aastal, 46-aastaselt, kuus aastat enne, kui idufirma väärtus ta Eesti rikaste edetabelisse lennutas.

„Ilma ennast kangelaseks tegemata või ilustamata arvan, et ma töötasin 20 aastat topelttempoga. Täitsin aastaid enda ettevõttes 2-4 inimese rolli ja olen mõelnud, et kas oleks just aus öelda läbipõlemine, aga väsimus ja tüdimus ning mõte, et aitab küll, ma enam ei taha.”

Sellele intensiivsele perioodile järgnes teadlik nelja-aastane pausi.  „Ma istusin kodus need ajad ja õppisin pilli – trompetit ja klaverit, laulu ja muusikateooriat,” kirjeldas ta oma taastumisperioodi.

Raha ei lahenda eksistentsiaalseid eha inimlikke psühholoogilisi ja suhtealaseid põhiprobleeme.

Raha rollist elus rääkides jäi Peep realistlikuks, märkides, et rikkus iseenesest ei tee inimest automaatselt õnnelikuks ega lahenda sügavaid psühholoogilisi või suhtealaseid põhiprobleeme. Samas tõdes ta, et raha annab elus rohkelt lisavõimalusi ning võimaldab teha palju head nii enda kui teiste hüvanguks.

Kui palk tööle ei vasta, tee vähem

Arutelu tippjuhtide palkade üle tõi jutuks ka Peebu Kuku raadios öeldud mõtte: kui sulle tööle väärilist palka ei maksta, tee vähem tööd. Peep selgitab, et ta on pikalt koolitanud juhte mittemateriaalse motivatsiooni teemal ja maksab ise inimestele meelsasti head palka. 

Ebaaus on tema sõnul meelitada inimesi mittemateriaalse motivatsiooniga end ribadeks töötama ja maksta neile keskmist või alla keskmise palka.

Kui palgafond ei luba inimesele rohkem palka maksta, siis tööta keskmise tempoga. Ära tööta topelt tempoga, sest selle eest sa lunastust ei saa.

Kui palju häid aastaid on veel jäänud?

Peep on 58 ja loodab salamisi sajaseks elada.Salamisi loodab ta sajaseks elada. „See eeldab, et elus on asju, mille nimel elada, ja rõõmu, lusti ja energiat, mille abil elada.“

Viimase kümne aastaga on Peep Vain välja andnud neli raamatut, millest värskeim, „Esimene suvi. Proovilepanek“, räägib tema enese proovilepanekust 22-aastasena USA-s raamatuid müües.

Sellest suvest on ta kirjutanud varemgi, aga raamatu esimene versioon ei saanud tema meelest piisavalt hea. Tema poeg ja üks hea sõber jätsid selle pooleli.

Vain kirjutas raamatu uuesti ja pühendas sellele tuhandeid tunde, et lugu saaks hea ja julgustaks just noori, kes tahavad end elus proovile panna. 

Elukogemuse ja teadmiste jagamist peab Peep oma kohustuseks, leides, et kui vanem põlvkond oma väärtusi edasi ei anna, jääb sellest ühiskonda oluline tühimik. 

Kui ma seda edasi ei anna, siis olen ebaõnnestunud ja oma ülesannet mitte täitnud.

 „Surivoodil on inimeste kahetsused erinevad… ja kui inimesel vaatab korraga vastu peegelpilt, kus ta ei täitnud oma ülesannet – see ei pruugi olla tööga üldse seotud – võib sealt tulla väga suur kahetsus,” lisas Peep.

Praegu peamiselt Muutuse mõtterännakutega tegelev Peep Vain usub, et vaimse tervise hoidmiseks on oluline leida endale jõukohaseid proovikive ja säilitada selgus. 

Oma isiklikuks õnneretseptiks peab ta tegevuse tähenduslikkust, aga eelkõige baasvajaduse täitmist – et tervis ja suhted oleksid korras.