Need on neli peamist põhjust, miks inimesed oma elus midagi ei muuda
Artiklit saad lugeda ka Alkeemia lehelt, kui sul on Alkeemia tellimus.
Enamik inimesi ei oska muutustega toime tulla. Ei tunne end muutuste keerises mugavalt. Ei oota põnevusega muutusi. Pehmelt öeldes. Tegelikult inimesed kardavad muutusi ja suurem osa avaldab muutustele aktiivselt vastupanu.
Peamised põhjused selleks on järgmised:
- Soovimatus asju muuta, mis tuleneb vajadusest turvalisuse, stabiilsuse ja etteaimatavuse järele.
- Muutuste elluviimiseks vajalike oskuste puudumine ehk siis oskamatus luua visiooni, seada eesmärke, planeerida ja plaane ellu viia (asju teoks teha).
- Suutmatus muutuda, mis tuleneb immuunsusest muutuste suhtes – konkureerivate teadvustamata kohustuste tõttu, mille tulemuseks on paigalseis, isegi kui soov muutusteks on olemas.
- Harjumine valu ja ebamugavusega, selle asemel et tõsta oma heaolu standardeid ja tegutseda neile vastavalt.
Seega, vastupanu muutustele on üsna loomulik.
Vastupanu muutumisele ja muutustele
Asjad muutuvad kogu aeg ja sagedamini pigem halvemuse kui paremuse suunas. Karvad kasvavad. Muru kasvab. Hinnadki. Meie keha kulub ja eluenergia väheneb vanuse kasvades.
Positiivsete muutuste, näiteks tehnoloogilise arengu taustal näivad inimesed üha rumalamaks muutuvat. (Kuid võib-olla just tehnoloogia arengu tõttu.)
Ühiskond, eluviis ja elustiil, reeglid ja seadused – need kõik muutuvad kogu aeg. Raske öelda, mil määral just paremuse poole, ja sõltub muidugi ka sellest, kellelt küsida.
Suur osa inimesi kardavad muutusi ja avaldab muutustele aktiivselt vastupanu.
Ma arvan, et üks inimliku muutustele vastupanu varjatud algpõhjustest on keeleline.
Kui räägime inimese võimekusest (või võimetusest) muutustega toime tulla ning nendega kohaneda, siis peame eelkõige silmas väliskeskkonna muutusi.
Ehk halvad asjad juhtuvad enamjaolt, ilma et inimene neid ise planeeriks ja tahtlikult korraldaks. Jõudsin selle seose teadvustamiseni alles hiljaaegu.
Lühidalt öeldes on muutus mingi ebamugav väline asi, millele tuleb reageerida ja midagi ette võtta. Usun, et osalt just sellepärast on meie alateadvuses sõnal „muutus“ negatiivne värving.
Jah, vahel juhtub täiesti ootamatult ka häid asju. Tavaliselt juhtuvad head asjad inimestega, kes neid planeerivad, eeldavad ja „tellivad“.
Neid kõige kiuste taga ajavad. Nendeks vaimselt ja muul moel valmistuvad. Neid kannatlikult ootavad. Tehes kõik endast oleneva, et need juhtuksid.
Autor ja koolitaja Brian Tracy tegi kunagi nalja, et maailmas on kolme (mitte kahte) tüüpi inimesi:
- mõned panevad asju juhtuma;
- teised lasevad asjadel juhtuda;
- ja siis on need, kes imestavad, et mis juhtus.
Naljakas, aga nii ongi.
Milline tüüp sina muutustesse suhtumise kontekstis oled? Ja kui palju see sind seni aidanud on?
